Kuidas toitub ja treenib Halle Berry?

04-02-2008 Kommentaarid (4)

Kaunis kassnaine HALLE BERRY

Mõne staari eluviisist võiksime kõik õppust võtta, mõned teenivad pigem šokiefekti – kuidas küll selliste toidukoguste ja treeningmahtude põhjal veel keegi igapäevaselt toimetada jõuab?!

Endine modell ja miss ning praegune Oscariga pärjatud näitlejatar Halle Berry (41) on üks vähestest Hollywoodi staaridest, kes endale enne punase vaiba üritusi kiirdieete ja kummalisi söömisekstreemsusi lubada ei saa. Selle põhjuseks on – diabeet. Halle’il diagnoositi 1. tüübi diabeet 23. aastaselt peale seda, kui ta teleseriaali võtetel kokku kukkus ning koomasse langes. Sellest ajast saadik on Halle kohusetundlik tervislik toituja ja trenniskäija. Just need kaks faktorit koos regulaarse reeglite järgimisega aitavad diabeediga kaasnevaid probleeme ja tüsistusi ennetada ja vältida.

Mis on endise Bond-girli toidulaual?
Kuna 1. tüübi diabeet keelab karmilt kõik äärmuslikud toitumisnipid, on Halle koos spetsialistide abiga juurutanud igapäevase tervisliku toitumise režiimi. Sinna kuulub 5 toidukorda päevas, kõik mõõdukas, pigem väikeses koguses. Halle sööb toiduaineid, milles on palju valke ja kiudaineid, mõõdukalt madala glükeemilise sisaldusega süsivesikuid ning tervislikke rasvu. Kuna diabeedi puhul on väga oluline hoida veresuhkru taset stabiilsena, eelistab Hally toite, mis imenduvad aeglaselt ja aitavad veresuhkru taset kogu päeva jooksul ühtlasena hoida. Oma lemmiktoiduna soovitab näitlejatar kõigile igati tervislikku grillitud tuunikala küüslauguse kartulipudruga. Tervisliku režiimi tõttu Bondi-tüdruk kaloreid ei arvesta – sage kiudainerikka toidu söömine hoiab äärmuslikud isud eemale. Nii on päris lihtne valida normaalseid tervislikke toidukoguseid ja vältida ebatervisliku (rämps)toidu ületarbimist.

Siiski, ka maailma parimad näitlejatarid pole inglid, kes suudavad elada ilma pisikeste magusate pattudeta. Seetõttu peab ka Halle iga nädal maha ühe patustamise päeva, kus sööb seda, mida hing ihaldab, ja see ei tähenda sugugi üksnes pruuni riisi ning juurikaid. Oma pühapäevaste lemmikpattudena tunnistab Halle üles näiteks pekaanipähklijäätise ja kartulikrõpsude sõltuvuse.

Väike trenn igas päevas
Lisaks normaalse toitumisega tervise eest hoolitsemisele on Halle’il õnnestunud saavutada ka kadetsusväärselt tugev füüsiline vorm. Kaunis figuur ja hea lihasjõud ja vastupidavus olid eelduseks, et täita eeldused filmideks „Kassnaine”, „X-men” ja „Koletise ball”. Selle kõige taga on Halle’i personaaltreener Harley Pasternak, kes koostas näitlejatarile lihtsa, kuid tõhusa spordiplaani nimega 5 Factor Fitness. Halle treenib 5 päeva nädalas ja 25 minutit korraga. Seda pole väga palju, kuid treeningud on regulaarsed, intensiivsed ja saavad mõnusaks harjumuseks.

Halle’i personaaltreener on öelnud, et kuigi näitlejatar on tänu lapseea võimlemistreeningutele juba iseenesest suhteliselt sportliku kehaga, tuleb ka temal vaeva näha, et 40ndates hea välja näha. Halle’i suurimad komistuskivid on treeneri sõnutsi venivad ja kurnavad treeningud. Seetõttu on 5 Factor Fitness talle ideaalne - sportimise ajaline kestus pole kuigi suur ja nii ei teki Halle’il vastumeelsust trenniskäimise suhtes. Igapäevane mõnus motivatsioon ja kiire füüsiline pingutus aitavad reel püsida. Näitlejatarile on väga oluline ka kiired tulemused. Selleks on sagedane ja lühike intensiivne trenn taaskord igati sobiv.

Tänu pidevatele treeningutele, regulaarsele normaalsele toitumisele (kus kalorite lugemise asemel kuulatakse keha nõudmisi) ja heale vormile polegi Halle’il olnud põhjust keha ekstreemsete trennidega rikkuda. Sageli tekivad kaalutõus ja trennijärgsed kehalised pinged just keha tasakaalu häirimisest. Halle’i kauni figuuri ja tervise võtmeks näib seevastu olevat lihne võlureegel - MÕÕDUKUS KÕIGES.

Kulturist ja eratreener Indrek Viska: Kiire kaalulangus tuleb vee ja lihaste, mitte rasva arvelt

Personaaltreener – see kõlab väga luksuslikult. Eriti selle tõttu, et isiklikust treeningnõustajast võib lugeda ja kuulda peaaegu iga staariuudise juures, kus on jutuks kaalus allavõtmine või keha ilusaks treenimine.
Ka Eestis on võimalik abisaamiseks erateeneri poole pöörduda. Kui soovid tulemuslikult sportida ja toituda, siis aitab isiklik treener paika panna eesmärgid ja koostada treeningprogrammi.
Buduaar külastas personaaltreenerit ja kulturisti Indrek Viskat, et välja selgitada, kellele ja kuidas saab abiks olla personaaltreener ning palju selline teenus maksab.

Kas Eestis on eratreeneri kasutamine laialt levinud, teevad seda rohkem mehed või naised? Millised inimesed personaaltreeneri poole pöörduvad – kas need, kes pole kunagi sporti teinud ja soovivad nüüd tervislike eluviisidega algust teha või pigem need, kes juba tegelevad spordiga ja jälgivad oma toitumist, kuid ei saavuta tulemust?
Eestis ei ole eratreeneri kasutamine veel nii populaarne kui mujal maailmas. Hetkel on personaaltreenereid vähe ning samuti pole palju neid, kes suudaksid enesele isikliku nõustaja palkamist lubada. Kindlasti on aga tegemist tõusva trendiga, sest peaaegu kõik etapid, mis on mujal maailmas läbitud, jõuavad varem või hiljem ka meile. Treenijate osakaal suureneb pidevalt ja igal aastal avatakse Eestis uusi fitness-saale.
Ma arvan, et nende inimeste hulk, kes vajavad isiklikku treeningplaani ja personaalseid soovitusi oma tervise eest hoolitsemisel, kasvab paari aasta jooksul hüppeliselt. Mida aeg edasi, seda vähem on meil aega iseseisvalt õppida, kuidas oma treeninguid õiges suunas juhtida. Sellest lähtuvalt tekib nõudlus spetsialistide järele, kes suudaksid nõu anda nii spordiga alustavatele inimestele kui ka tõsisematele tegijatele. Personaaltreeneri nõuandeid järgides on võimalik kergemini endale püstitatud eesmärke saavutada, olgu selleks siis 5 kilogrammi allavõtmine või võistlusspordis paremate tulemuste saavutamine.

Kellel ja miks tasub eelistada personaaltreenerit omal käel treenimisele?
Kõigil aktiivsetel inimestel, kes peavad lugu oma tervisest. Koos personaaltreeneriga soovitan koostada isikliku toitumis- ja treeningkava, sest see on kindlasti tõhusam kui lihtsalt midagi trennis teha. Samuti soovitan personaaltreenerit inimesele, kel on end veidi raskem distsiplineerida regulaarselt sporti tegema ja tervislikult sööma. Loomulikult ei ole kõigi teadmised treenimise ja toitumise alal piisavad, ei peagi olema, selleks spetsialistid ongi.

Et tervis korda või kehakaal normi saada, jääb ainult treeningutest ilmselgelt väheks. Kas eratreener annab nõu ka elustiili ja toitumise teemadel?
Jah, kindlasti. Põhiviga tehaksegi sellega, et käiakse küll trennis, aga ei toituta õigesti. Inimesed, peamiselt naised, lasevad end eksitada igasugustest müütidest ja imedieetidest (näiteks et pärast trenni ei tohi süüa, valkude, süsivesikute ja rasvade eraldi söömine, veregrupidieet jne), aga oluline on süüa vastavalt kulutud energia hulgale. Loomulikult peab päevamenüü olema mitmekesine ja tasakaalustatud, sisaldama muuhulgas süsivesikuid, valke, rasvu, vitamiine, mineraale, kiudained jne.

Kas võib väita, et eratreenerit vajavad tihti just need inimesed, kes ei suuda ise ennast motiveerida? Mida teed olukorras, kus inimesel kaob tahtmine ja motivatsioon vaeva näha?
See on üks sihtgrupp tõesti. Sel juhul soovitangi kohtuda mõne eratreeneriga, istuda maha ning leida koos motiveeriv treeningprogramm ja toitumisviis.
Kui treener on juba olemas ja ikka ei ole mingit isu treeningutele naasta, siis see võib tuleneda ületreenimisest (soovitan teha treeningutes väikene paus, näiteks paar puhkepäeva), treeningu üksluisusest (siin soovitan muuta treeningplaani või kaasata treeningutesse mõni hea sõber) või mitmest muust faktorist. Ma usun, et väike vaheldus peaks selle probleemi lahendama.

Kui kaua läheb aega, et esimesi tulemusi näha ja tunda?
Eks tulemuste nägemine sõltub vägagi geneetikast, eelnevast treenitusastmest ehk sellest, kui vastuvõtlik on keha treeningutele, samuti sellest, kui kaugel oled oma püstitatud eesmärgist. Aga kui räägime kehakaalu alandamisest, siis 2 kilogrammi kuus oleks mõistlik tempo.

Millistest spordialadest koosneb üks tulemuslik treeningplaan – kas see on ülesehitatud jõusaalitreeningule või lähtub eratreener kliendi soovidest ja selle saab kokku panna ka näiteks metsajooksu ning ujumise baasil?
Treeningplaan koosneb ikkagi sellisest aladest, milles soovitakse edu saavutada. Kui seatakse eesmärgiks näiteks aeroobse võimekuse tõstmine, siis sobivad nii metsajooks kui ka ujumine väga hästi. Et sellise tegevusega ka liigsest rasvast vabaneda, selleks peab kulutatud energia hulk ületama tarbitud energia hulga. See tähendab, et energiat peab kulutama rohkem, kui toidust saame. See defitsiit võiks jääda 250–500 kilokalori kanti. Kui aga soovitakse lihasmassi suurendada, siis sobib jõusaalitreening paremini. See ei tähenda muidugi, et lihasmassi treenija ei peaks tegema aeroobset trenni ja vastupidi. Treening võiks olla ikkagi mitmekülgne, et keha areneks harmooniliselt.

Oletame, et inimene tuleb ja palub sul teha sellise toitumis- ja treeningplaani, millega saaks kuu ajaga 8 kilogrammi alla võtta. Kas sa saad sellise plaani tegemisega hakkama või on ainus väljapääs klient ümber veenda, et nii kiire kaalulangus ei ole hea idee?
Sellise plaani tegemisega saab hakkama küll, samas pole see väga tark soov. 8 kilogrammi oleks mõistlik alla võtta 4 kuuga. Kui inimene soovib sellise tulemuse saavutada 2 kuuga, siis räägin, mis selleks tegema peab. Usun, et ta loobub üsna pea oma esialgsest plaanist ja oma tervise huvides on nõus kaalualandamist pikema perioodi peale jaotama. Nii lühikese aja jooksul kaotatud kilod ei tule mitte ainult rasva arvelt, vaid pigem lihaste ja vee arvelt organismis. Inimene on võimeline ideaaltingimustel põletama 100–150 grammi keharasva päevas. See tähendab, et 2 kuuga ei pruugigi kehavormid oluliselt saledamaks muutuda võrreldes normaalse ajaga ehk siis 4 kuuga.

Kas eratreener kirjutab lihtsalt plaani paberile või osaleb ka ise treeningutes?
See sõltub puhtalt inimese soovist, kuidas talle kõige paremini sobib. Alguses näeksin treeneri osalemist ühe võimaliku variandina, sest see annab alustajale kindlustunde ning treeneril on pidevalt võimalus jälgida harjutuste sooritamise õigsust. Ma arvan, et lisaks mõjub treeneri osalemine treeningus nii positiivselt kui ka motiveerivalt ning see annab võimaluse luua treenitavaga hea kontakt, mis mängib tulemuse saavutamisel olulist rolli.

Paljud mehed soovivad lihtsalt säilitada ilusat sportlikku keha ning naised tahaksid, et nende nahk oleks jäädavalt prink ja noor. Kui pikalt ja kui mitu korda nädalas peaks treenima, et hoida oma toonust ja olemasolevat ilu?
Lihaste toonuses hoidmiseks ning sealjuures ka ilu säilitamiseks peaks treenima vähemalt 2–3 korda nädalas. Kui 2 korda nädalas keha läbi treenida, siis tuleks teha seeriaid igale lihasgrupile 3–4 ning korrata kümne ringis. Sellise treeningu pikkuseks tuleb 1,5–2 tundi, kui treeningkaaslastega palju ei jutusta.

Mida ütled neile, kes väidavad, et nad on proovinud kõike – treeninud palju, toitunud õigesti ja muidu tervislikult elanud, aga ei suuda siiski eesmärke saavutada. Kas tõesti on olemas inimesi, kelle keha ei allu toitumis- ja treeningplaanidele?
Neile ütlen, et proovige nüüd seda kõike koos – sobivat treeningut, õiget toitumist ning tervislikku eluviisi. Ma ei näe mingisugust põhjust, miks ei peaks saavutama endale püstitatud eesmärke. Tuleb olla järjepidev ning otsida just seda edu valemit, mis sinu puhul töötab. Ma arvan, et selliseid inimesi, kelle keha ei allu toitumisele ega treeningutele, pole olemas. Pigem on seatud liiga kõrged eesmärgid või liiga lühike aeg nende saavutamiseks.

Ja lõpetuseks huvitaks meid väga, kui palju selline isikliku nõustaja teenus maksab?
Kuna tegemist on personaalse nõustamisega, siis läheneme ka hinnale personaalselt. Kui inimene soovib lihtsalt oma seatud eesmärkide saavutamiseks soovituslikku toitumis- ja treeningkava digitaalselt või paberil, siis algavad hinnad üksikult võetuna umbes viiesajast kroonist. Kui räägime aga heast kontaktist, treeningutesse kaasamisest ehk põhjalikust kahepoolsest koostööst, siis on hinnad juba kallimad. Samas on ka tulemus tõhusam.